Id
Id: Sigmund Freudi struktuurimudelis isiksuse kõige algelisem kiht. See toimib naudingupõhimõtte järgi ja hõlmab põhivajadusi, nagu nälg, seksuaalsus ja agressiivsus. Unenägudes väljenduvad Idi soovid sümboolselt.
Seotud mõisted
Ego
Sigmund Freudi mudelis teadlik mina, mis toimib reaalsuspõhimõtte järgi ning tasakaalustab Idi ja Üliegot. Unenägudes toimib Ego tsensorina, mis varjab alateadlikku sisu sümbolite taha.
Üliego
Isiksuse moraalne ja ideaalne mõõde. See esindab ühiskondlikke norme, südametunnistust ja ideaalset mina. Unenägudes on Üliego väljendused autoriteetsed kujud, hukkamõistvad hääled või häbistseenid.
Alateadvus
Meele sügav kiht väljaspool teadlikku tähelepanu, kus asuvad allasurutud mälestused, impulsid ja soovid. Sigmund Freudi järgi on unenäod kuninglik tee alateadvusse.
Sigmund Freud
Kaasaegse unenägude analüüsi teerajaja. Teosega „Unenägude tõlgendamine“ (1900) määratles ta unenäod alateadlike soovide sümboolse väljendusena. Töötas välja vabade assotsiatsioonide meetodi.
Kollektiivne alateadvus
Carl Gustav Jungi teooria kohaselt kogu inimkonnale ühine alateadlik valdkond, mis on sõltumatu üksikisiku kogemusest. See on arhetüüpsete kujundite ja universaalsete sümbolite allikas.
Arhetüüp
Carl Gustav Jungi määratluse järgi inimkonna kollektiivses alateadvuses jagatud universaalsed sümbolid ja kujundid. Arhetüüpsed figuurid, nagu Ema, Kangelane ja Vari, ilmuvad unenägudes sageli ning kannavad sügavat psühholoogilist tähendust.