Kokkuvõte: I Chingiga nõu pidamine tähendab kuuejoonelise märgi samm-sammult ehitamist ja sel ehitusel on kaks väljakujunenud teed. Kolme mündiga tehtav vise on kiire ja kergesti õpitav; viiekümne raudrohuvarrega klassikaline komme on aga rituaal, mille aeglus mõtte selgeks settib. Kaks meetodit toodavad samu jooni, kuid muutuvate joonte tõenäosused on erinevad. Viske vili, väärtusega 6 ja 9 jooned, on lugemisele suuna andvad muutuvad jooned.
Enne Viset: Küsimuse Sõnastamine
I Chingis on küsimus sama palju osa tööst kui meetod. Raamatu keel ei vasta hästi jah-ei vormile; küsimuse "Kas peaksin kolima?" asemel muudab saadava märgi loetavaks küsimus "Millise perioodi see kolimine mulle avab?". Küsimuse paberile kirjutamine on vana harjumus: kui vise on lõppenud, ei ole sa unustanud, millisele küsimusele märk tuli. Vaikne nurk, sile pind ja mõni minut rahu on meetodi nähtamatud materjalid.
Kolme Mündi Meetod Samm-Sammult
Mida on vaja
Piisab kolmest ühesugusest mündist; traditsioonitruud armastavad keskelt augustatud Hiina münte, kuid iga peenraha teeb sama töö. Hoia käepärast ka paber ja pliiats; jooned pannakse kirja sedamööda, kuidas neid visatakse.
Vise ja väärtused
Raputa kolme münti peos ja lase lahti. Iga kull annab 3, iga kiri 2 punkti; kolme mündi summa on seega 6, 7, 8 või 9. 7 on püsiv yang-joon ja joonistatakse pidevana; 8 on püsiv yin-joon, keskelt katkendlik. 9 on muutuv yang, 6 muutuv yin; need märgitakse serva väikese tähisega. Seda viset kordad kuus korda ja heksagramm ehitatakse alt üles: esimene vise on kõige alumine joon, kuues kõige ülemine.
Märgi leidmine
Kui kuus joont on valmis, vaadatakse, millised trigrammid moodustavad alumised kolm ja ülemised kolm joont, ning heksagrammi number leitakse tabelist. Kui on muutuvaid jooni, pööratakse need ümber ja pannakse kirja ka teine heksagramm. Lugemise järjekord on kindel: kõigepealt esimese märgi otsus, siis muutuvate joonte oma tõlgendused, viimasena teise märgi kirjeldatud arengusuund.
Raudrohuvarred: Klassikaline Komme
Raamatu algne meetod on loendamine viiekümne raudrohuvarrega. Üks vars pannakse kõrvale ega kasutata kunagi; ülejäänud nelikümmend üheksa jagatakse kaheks, loendatakse neljakaupa ja ülejäävad varred kogutakse kõrvale. Seda jagamist ja loendamist korratakse iga joone jaoks kolm korda; kuuejooneline märk tähendab kaheksateist loendust ja läheneb ka kogenud inimese käes poolele tunnile.
See aeglus ei ole viga, vaid meetod ise. Töö, mis müntidega saab valmis minutiga, muutub vartega mõtiskluse seansiks; küsimus settib loenduste vältel meeles. Enamik nõuküsijaid valib tähtsateks otsusteks varred, igapäevasteks küsimusteks mündid.
Kahe Meetodi Erinevus
Mõlemad meetodid toodavad samu nelja joonetüüpi, kuid tõenäosused on erinevad. Mündimeetodis tulevad muutuv yang ja muutuv yin võrdse tõenäosusega; varremeetodis on muutuva yang'i tulemise tõenäosus muutuva yin'i omast kolm korda suurem. See annab klassikalise kombe märkidele omapärase koe: vartega visatud lugemistes algab muutumine sagedamini yang-joontest. Küsimusele, kumb meetod on "õigem", vastab traditsioon lihtsalt: raamat ei vaata meetodit, vaid küsija tõsidust.
| Omadus | Kolm münti | Raudrohuvarred |
|---|---|---|
| Kestus | Mõni minut | Üle kahekümne minuti |
| Õppimine | Lihtne; üksainus viskereegel | Nõuab vaeva; mitmeastmeline loendamine |
| Muutuva joone tõenäosus | 6 ja 9 võrdsed (kumbki 1/8) | Muutuv yang sagedasem, muutuv yin harv |
| Meeleolu | Praktiline, igapäevane nõuküsimine | Rituaal, tähtsad läved |
| Vajalik | Kolm münti | Viiskümmend vart, avar pind |
Kuidas Muutuvaid Jooni Praktikas Loetakse?
Muutuv joon on viske sinule kuuluv osa: heksagrammi üldine otsus on kõigile sama, kuid see, millised jooned muutuvad, on just selle viske oma. Üks muutuv joon on kõige selgem juhtum; esimese märgi otsus kirjeldab olukorda, selle joone tõlgendus võetavat hoiakut, teine märk arengusuunda. Kui muutub mitu joont, annab traditsioon raskuse ikkagi otsustele ja loeb joonte tõlgendusi alt üles; visetes, kus muutub viis-kuus joont korraga, saab sõna peaaegu täielikult teine heksagramm, sest olukord on juba muutumise keskel.
Ka muutuva joone puudumine on vastus: olukord on paigas, märgi otsust loetakse üksinda ja mõistetakse toonis "oota ja jälgi".
Viskepäeviku Pidamine
I Chingiga püsiva suhte loonute ühine harjumus on päevik: kuupäev, küsimus, saadud märk, muutuvad jooned ja lühike märkus. Kui kuude pärast tagasi vaadata, paistab kaks asja: millised märgid millistel perioodidel kordusid ja kuidas tolle päeva lugemine elus vastukaja leidis. Raamatu tegelik õpetajaamet algabki selles tagasivaates; märgid saavad tuttavaks mitte päheõppimise, vaid elatud näidete kaudu.
Korduma Kippuvad Küsimused
Milliseid münte kasutada?
Piisab kolmest ühesugusest mündist. Tähtis ei ole mündi liik, vaid see, et otsustad alguses, kumb külg annab 2 ja kumb 3, ega muuda seda viske jooksul.
Kas viske võib teha keegi teine?
Traditsioon eelistab, et viskab küsija ise; vise on osa küsimuse ja küsija vahelisest sidemest. Lugemise tõlgendamine asjatundja poolt on aga omaette töö ja levinud komme.
Mitu korda päevas võib nõu küsida?
Arvureeglit ei ole, kuid stiilireegel on: iga küsimus visatakse üks kord ja sama küsimust ei korrata sellepärast, et vastus ei meeldinud. Harv ja asjakohane nõuküsimine hoiab lugemiste väärtust.
Viskega ehitatud märgi tähendust vaata meie 64 heksagrammi juhendist ja raamatu maailma sisene meie I Chingi lehelt. Kui münte ei ole käepärast, teeb Faltastiku I Chingi ennustus viske sinu eest ja tõlgendab märki koos sinu küsimusega.
